Reguleerimisventiili nõuetekohaseks tööks peaksid ajamid suutma toota piisavalt väljundjõudu, et tagada kõrge tihendus ja klapi avamine.
Topelttoimeliste pneumaatiliste, hüdrauliliste ja elektriliste ajamite puhul ei ole tavaliselt tagasivooluvedru. Jõu suurus ei sõltu selle töösuunast, nii et ajamide valimise võti on teada mootori maksimaalset väljundjõudu ja pöördemomenti. Pneumaatilise aktuaatori, väljundjõu ja klapi avamise ühekordseks toimeks mõjutab jõu tekkimise reguleerimisklapp ka liikumise omadusi, nii et kogu reguleerimisventiili avamisvahemiku nõuded jõu tasakaalu loomiseks.
Pärast aktuaatori väljundjõu määramist valitakse vastav ajam vastavalt protsessikeskkonna nõuetele. Kohapealsete plahvatuskindlate nõuete puhul tuleks valida pneumaatiline ajam. Energiasäästu aspektist tuleks elektriajam valida nii palju kui võimalik. Kui reguleerimistäpsus on suur, saab valida hüdraulilise ajami. Näiteks elektrijaama läbipaistva masina kiiruse reguleerimine, naftarafineerimistehase katalüüsüksuse reaktori temperatuuri reguleerimise kontroll jne.
Reguleerimisventiili toimeviis on saadaval ainult siis, kui valitakse pneumaatiline aktuaator. Toimeviis moodustub ajami ja ventiili positiivsete ja negatiivsete mõjude kombinatsioonist. On 4 kombineeritud vormi, mis on positiivsed (gaasi tüüp), positiivsed ja negatiivsed (gaasi tüüp), niikuinii (gaasi tüüp), anti (gaasi tüüp), nelja reguleerimisventiili kombinatsiooni moodustamise kaudu on kahte tüüpi gaasi ja gaasi väljalülitatud.
Reguleerimisventiili toimeviisi valikut kaalutakse peamiselt kolmest aspektist: a) protsessi tootmisohutus; B) andmekandja omadused; C) Tagada toote kvaliteet ja minimeerida majanduslikku kahju.
